Kõrvitsa ilusast oranžist viljast saab mõnusaid küpsetisi ning pirukaid. Samuti oleme harjunud talvel sööma marineeritud kõrvitsat. Kõige selle kõrval aga unustame kõrvitsa ühe kõige kasulikuma osa – seemned. Ära jäta seemneid niisama ripakile. Kõrvitsaseemnetes leidub palju kasulikke aineid. Neid võib niisama pähklite asemel krõbistada, kuid sobivad imehästi ka salatitesse lisana.

Kõik kasulikud ained saab kätte kõrvitsaseemneid krõbistades. Samas on laialt levinud juba kõrvitsaseemnejahu, mida kasutatakse tervislike küpsetiste tegemisel. Üha enam läheb aga maailmas hinda kõrvitsaseemnetest külmpressitud õli – seda nii pähklise maitse kui rohkete raviomaduste tõttu. Keskajal kandis see tumeroheline vedelik nime “must kuld”. Mahedike poest on võimalik osta nii kõrvitsaseemneid, -jahu kui ka külmpressitud kõrvitsaseemneõli.

Mida kasulikku kõrvitsaseemned endas sisaldavad?
Inimesed on neist läbi aegade abi leidnud nii kõrvetiste kui sooleparasiitide korral. Kõrvitsaseemned on ainukesed seemned, mis neutraliseerivad happelist toitu. Kõrvitsaseemnetest on seega kasu ka kõrvetiste puhul. Kõrvitsaseemnetest on abi osteoporoosi ning artriidi ennetamisel, tõhusaks eesnäärme suurenemise ennetajaks, fertiilsuse parandajaks, tasakaalustavad hormonaalseid häireid.

– Neis leidub organismile vajalikke antioksüdante, vitamiine ja mineraalaineid. Neis on rohkesti kasulikke ühendeid (karoteen, C-vitamiin, samuti B-rühma vitamiinid, kaalium, magneesium, tsink, aminohapped), mis kõik aitavad ära hoida tervet hulka erinevaid haigusi.
– Kõrvitsaseemneis leidub veel organismile vajalikke mikroelemente fosforit, räni, kaltsiumi, rauda ja tsinki. Tsink on vajalik luudele, parandab mälu, vähendab väsimust, mõjutab näonaha ja juuste seisukorda.
– Spetsialistide sõnul aitab kõrvitsaseemnete menüüsse lisamine parandada südametegevuse ja veresoonkonna tööd. Seemnetes on märkimisväärne hulk mangaani ja kaaliumi ning karotiini, mis kõik vähendavad südamehaiguste riski. Karotiinid on võimsad antioksüdandid, mis tõstavad organismi immuunsust.
– Kõrvitsaseemned on hea vitamiin B allikas – sisaldades tiamiini, riboflaviini, niatsiini, pantoteenhapet, B6 vitamiini ja folaate.
– Sisaldavad rohkesti fütosteroole, mis alandavad vere kolesteroolitaset, vähendades kolesterooli imendumist ja suurendades selle eraldumist organismist.
– Kõrvitsaseemned sisaldavad L-trüptofaani, mis aitab võidelda depressiooniga.

Kõrvitsaseemnejahu
Eriti kasulik on see neile, kes tegelevad füüsilise tööga või aktiivselt spordiga. Kõrvitsaseemnejahu parandab mälu, suurendab füüsilist võimekust, vähendab stressi ja närvipinget. Kõrvitsaseemnejahu võib lisada erinevatesse toitudesse (putrudesse, küpsetistesse, salatitesse, kohupiimasse, keefirisse, jogurtitesse, hapupiimasse, smuutidesse). Kuid seda võib kasutada ka iseseisva tootena. 2 – 4 spl tarbimine päevas küllastab teie organismi kõikide vajalike ainetega. Kõrvitsaseemnete kiudainetega võib asendada hommikusööki tekitab suurepäraselt täiskõhutunnet.

Kulinaar- ja leivatoodete täisväärtusliku valguga („Kõrvitsaproteiiniga“) rikastamiseks võib seda lisada tainasse leiva, pirukate, pannkookide ja muude küpsetiste küpsetamisel (1 kg jahu kohta – 1spl kõrvitsajahu).

Kõrvitsaseemneõli
Silmatorkavalt tumerohelist värvi kõrvitsaseemneõli kasulikke omadusi võib loetlema jäädagi. Kõrvitsaseemneõli maitse on küllalt intensiivne ning seeläbi on paljudel inimestel raske seda eraldiseisvana tarbida. Selle maitse meenutab veidi pähklit ning sobib ideaalselt toorelt kasutamiseks. See on suurepärane koostisosa värsketesse salatitesse, kui lisada näiteks sidrunit, ingverit ja küüslauku. Seda võib kasutada ka kala ja liha kastmiseks, kuid praadimiseks kõrvitsaseemneõli ei sobi.

Kasutatud allikad:
https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/korvitsaseemned-sisaldavad-musta-kulda
http://alkeemia.delfi.ee/tervis/toitumine/korvitsaseemned-tugevdavad-immuunsust-ja-parandavad-sudame-tood?id=69704405
http://www.sojapood.ee